Kuidas suurtootjate kõrval oma koht leida?

Kõigile suurtootjatele on omane üks omadus. Nad on suured. Suurus võimaldab efektiivselt toota ning paremini müüa ja turustada. Samal ajal tähendab suurus seda, et tooted on valmistatud võimalikult laiale turusegmendile, tootearenduse tsükkel on pikem ja paindlikkust vähevõitu. See ongi asjaolu, mida väiketootjad saavad enda kasuks ära kasutada. Alati on inimesi, kes naudivad keskmisest oluliselt erinevaid kaupu.

Õllemaailmas on suurtele tootjatele alternatiivi pakkujad tuntud kui käsitööõlle tootjad. Käsitööõlle laine, mis viie uue väikepruulikoja kujul käesoleva aasta alguses Eestisse jõudis, sai alguse juba rohkem kui 30 aastat tagasi Ameerika Ühendriikidest. Keskmisele maitsele orienteeritud õllest tüdinenud kodupruulijad kasvasid väikepruulijateks, kes taaselustasid vanu ja unustatud õllestiile ning eksperimenteerisid uute ja tugevate maitsete ja aroomidega.

Eks maitsest tasub otsida ka vastust pealkirjas toodud küsimusele. Käsitööõlle maitsed on väga tugevad. Koguni nii tugevad, et võivad esmamekkija päris ära ehmatada. Aga olles kord linnaste ja humalate maagilisse maailma sukeldunud, on sealt väga raske tavalise heleda laagerõlle juurde naasta.

Väga selge eristumine ongi võti selleks, et suurtootja kõrval endale koht leida. Endale päris oma kliendi leidmiseks ei piisa, kui teha natuke teise maitsega õlu, seda natuke teistmoodi pakendada või natuke teistmoodi turustada. Sisuliselt on tegemist uue kategooriaga. California söögikohtades võib tihti menüüs leida lausa eraldi sektsioonid – "Õlu" ja "Käsitööõlu".

Väike olles ei ole ka kusagilt võtta hiiglaslikke summasid, millega ennast reklaami kaudu nähtavaks teha. Lootma peabki õlle enda maitsele. See peab olema sedavõrd meeldiv ja eriline, et proovija tahaks oma elamust ka sõbraga jagada. Suhtlus on samuti lihtne ja vahetu ning käsitööõlle austajal on lihtne Facebooki kaudu otse pruulmeistriga suhelda. Väiketootja on ühtlasi kiire ja paindlik, mis lubab teha ühekordse pruuli eksootilise humalaga või huvitava koostööprojekti välismaa pruulikojaga. Kõik see aitab pruulikoda õllesõbra jaoks kaardil hoida.

Väike olemisel on ka oma varjuküljed. Hoolimata sellest, et käsitööõlu tundub poes suisa ebamoraalselt kallis, ei tõota selles valdkonnas tegutsemine kiiret ja rammusat kasumit. Suure osa hinnast moodustavad kvaliteetsed linnased ja humalad ning, mis seal salata, ka väiketootmise ebaefektiivsus. Seega ei tasu käsitööliseks hakates kohe luksusjahti ära tellida. Pigem on motivatsiooniks rõõm tegelda hingele lähedase valdkonnaga, mis hoolimata pikkadest tööpäevadest naeratuse suule toob.